Filmid

Vaktsiinikahjustusi juhtub kõikjal maailmas. Täna räägib oma loo ema Iisraelist. See lugu on ehtne näide, kuidas arstid ei tunne ära ja ei oska kontrollida vaktsiinitüsistusi. Kui lapse organism saab vaktsiini tagajärjel kahjustada, on ema oma murega üksi. Keegi teine ei võta selle eest vastutust. Ning kuigi selles loos on tegu ühe kergema võimaliku tüsistusega, on selle inimese elu siiski jäädavalt muutunud. 

Samuti näitab see lugu, kuidas tekivad n-ö “vaktsineerimisvastased” vanemad. Nad ei ole hullud vandenõuteoreetikud vaid nad on pidanud võitlema oma lapse tervise eest meditsiinisüsteemis, mis ei ole alati nende poolel.

“Tere kõigile, mina olen Talia. Olen abielus Tal’iga ja ema Ofrile ja Yanaile. Ofri on 3-aastane ja Yanai on 18-kuune. Me elame Tel Adashimis.
Räägin teile natuke Yanaist: rasedus möödus väga hästi, kõik analüüsid olid korras ja ka sünnitus läks hästi. 
Kui Yanai oli 4 kuud vana, oli ta oma eale vastavalt arenenud. Magas, sõi, kakas, magas, sõi, kakas… Aga mitte liiga palju oma vanuse kohta. 

4-kuuselt viisime ta vaktsineerima. Vaktsiinide hulgas oli rotavaktsiin. Kaks päeva hiljem algas Yanail kõhulahtisus. Lakkamatu kõhulahtisus, kuni 20 korda päevas. Ta vaevles kõhuvalude käes. Viisime ta arsti juurde, kes ütles, et see on viirus, aga meil pole vaja muretseda, see möödub aja jooksul. 
Paar päeva möödus ja Yanail oli endiselt kõht lahti. Läksime tagasi arsti juurde. Arst ütles, et viiruse möödumine võib võtta mõned päevad aega. Kuulasime teda ja läksime koju tagasi. 
Yanail oli ikka kõhulahtisus. Mulle ei meeldinud see üldse ja ütlesin oma mehele, Tal’ile, et ma tahan minna teise arsti juurde. Viisime Yanai Laste Tervisekeskusesse, kus töötavad ainult pediaatrid. Läksime sisse ja arst ütles, et ta ei näe midagi ebatavalist. Laps tundub elujõuline ja kõik näib korras olevat. Meil polevat vaja muretseda. Igatahes ei kirjutanud ta välja mingeid ravimeid. Meid saadeti koju ja kästi tagasi tulla kui olukord ei muutu 2-3 päeva jooksul. 

Kui Yanail tekkis juba verine kõhulahtisus, läksime tagasi. See oli järgmisel päeval, mitte 2 päeva hiljem. Kohe, kui nägin verd, läksime tagasi. Arst arvas, et tegu on sooltebakteriga ja saatis meid roojaanalüüsi tegema. Lasime seda teha ja samal ajal alustasime antibiootikumikuuriga. See oli vist Azenil… nime enam ei mäleta, aga polegi tähtis. Andsime seda Yanaile 2 päeva. Siis saime analüüside vastused, mis olid negatiivsed. Baktereid polnud. Kogu selle aja oli Yanail verine kõhulahtisus. 
Kohe, kui sain teada, et baktereid polnud, läksin närviliseks ja me läksime erakorralise meditsiini osakonda. Arstid põhimõtteliselt naersid meie üle ja ütlesid, et kõik on korras, vereanalüüside jaoks pole põhjust ja me ei peaks muretsema. Viirus või bakterid võivad kesta mõnda aega. Ütlesin neile, et analüüside vastused olid negatiivsed, aga nad väitsid, et kõik on korras ja rohkemate analüüside jaoks põhjust pole. Läksime koju. 
Ma olin ikka väga närvis ja otsustasin viia Yanai oma perearsti juurde, kuigi ta ei ole pediaater. Ta tundis mind ja tahtsin temaga konsulteerida. Ta küsis mult, kas Yanaid on vaktsineeritud. Ainuke arst, kes küsis mult, kas Yanai oli saanud rotaviiruse vaktsiini. Ütlesin kohe: “Jah” ja et see kõik algas 2 päeva pärast vaktsiini. Arst saatis meid veenivere analüüsi tegema, mis on nii väikese lapse puhul ebatavaline. Ta tahtis testida tsöliaakia, laktoositalumatuse ja mõnede asjade vastu veel. Tegime seda järgmisel hommikul. 
Analüüside vastustest selgus, et Yanai oli tundlik laktoosile. Laktoositalumatus on üks rotaviiruse vaktsiini võimalikest kõrvalmõjudest. Arst käskis meil vahetada tema piimasegu laktoosivaba variandi vastu. Tegime seda. Üks päev pärast piimasegu välja vahetamist lakkas kõhulahtisus ja Yanail oli kõik korras. Tänaseni ei söö ta piimatooteid, ma parem ei anna neid talle üldse. 

Räägin seda teile, et saaksite õppida minu kogemusest. Yanai ei ole pärast seda rohkem vaktsiine saanud ja ei saa ka. Palju edu kõigile!”