Lugu 80

Olen kaua mõelnud oma lugu kirjutada, raske südamega, pisar silmis teen seda. Ehk õpib keegi minu vigadest…

Esimene poeg sündis 2008 aastal. Loomulikult sai ta kõik vaktsiinid nagu kava ette näeb. Peale vaktsineerimisi oli ta tihti haige, kurguprobleemid, allergia, 4-aastaselt olime haiglas soolestiku probleemidega, veri väga halb.

Ta oli ka hüperaktiivne. Tavakoolis sai poeg käia 5 nädalat, kui meil paluti jääda koduõppele, kuna temaga ei saada koolis hakkama, segab tundi jne... Koduõppest ei tulnud midagi välja, laps jäi teistest maha. Läksime Rajaleidjasse ja saime ka psühhiaatri juurde ja teiste spetsialistide, kust tuligi diagnoos ATH ja Asperger. Sügisest läks laps juba erivajadustega laste kooli. Sain aru, et mu laps on teistsugune ja see ei ole läinud üle, nagu perearstid lohutavad, kui väiksena on lastega tõsised terviseprobleemid.

Aastal 2016 sündis mul teine laps, poeg. Tema sai ka kõik vaktsiinid, kuna ma ikka veel ei osanud seostada laste terviseprobleeme vaktsiinidega. Arstid ju ei räägi ohtudest ega taha neid ka tunnistada.

Teise pojaga on meil veel kurvemad lood.

Peale igat arstilkäiku, kui saime vaktsiini, oli meil laps nädalake täiesti endast väljas, ainult röökis ja ei maganud. Peale teist rotat oksendas, käis isegi kiirabi. Lapse käsi mädanes kaua, kuhu oli tehtud vaktsiin. Aastaselt hakkasid ninaverejooksud, mis kestsid 2 aastat.

Samas oli ta tore ja rõõmus poiss, kes juba aastaselt ütles 10 sõna.

Siis saime aastase vaktsiini ja peale seda hakkas kõik allamäge minema.

Tal kadusid sõnad, mida juba oskas, ei mänginud oma mänguasjadega, tekkisid meeletud hüsteeriahood. Kui temaga rääkida, siis ta nagu ei kuulnud sind. Nutu ja karjumise vahele hakkas oma pead peksma.

Perearsti poole pöördudes, ta rahustas, et küll hakkab rääkima ja siis kaovad ka teised kombed ära.

Saime kahe aastaseks ja tuli jälle vaktsineerimine. Ma ikka veel ei saanud aru, et peaksin selle lapse mürgitamise lõpetama. Arst loomulikult pidas vaktsineerimist vajalikuks.

Ja peale seda läksid asjad veel hullemaks. Sõnu juurde ei tulnud, käitumine läks veel hullemaks. Ööseti jalutasime röökiva ja hammustava lapsega ringi. Saime aru, et tal on midagi väga tõsist viga aga ei saa aru... miks ta nii käitub?

Kannatasin seda pool aastat ja läksin arstile, see pole enam normaalne, mis toimub lapsega. Ta on 2,6 aastane, sõnad puuduvad, pissib alla, röögib, peksab ja üldse ei kuuletu. Tundsin, et lõpetan ise psühhiaatria kliinikus.

Meid saadeti Tartu Lastehaiglasse, tehti kõikvõimalikud uuringud, algul kõik korras, kuid hiljem selgus, et ühest kõrvast on kurt. Ta ju sündis tervena. Imikuna oli tal ka kõrvapõletikke, kus kirjutati 4 korda antibiootikume. Nüüd tean, et kõrvapõletik on ka 1 vaktsiinide kõrvalmõjusid.

Äkki oli vaja teha erakorraline operatsioon. Lõigati ära adenoidid ja mandlid ning paigaldati sundid.

Olime ka uuringutel psühhiaatria kliinikus, kus talle siis 3 aastaselt pandi diagnoosiks pervasiivne arenguhäire – autism. Geenitestid näitasid, et kõik on korras aga samas arstid ikka tahavad ajada geenide süüks, vaktsiinidega keegi ei seosta.

Kolmas laps on mul tütar, kes sündis 2018. Sai K- vitamiini, mille peale oksendas. Temal olid ka soolestikuga probleemid. Õnneks hakkasin ma lõpuks puzzlet kokku panema ja uurima vaktsiinide ja ravimite kohta ning arste enam ei usaldanud. Alates 6. kuust ma talle enam vaktsiine ei teinud.

Nüüd on meil rõõmus ja terve tütreke.

Ma ei oleks iial arvanud, et arstid, keda me usaldame noorte emadena ning anname oma terved lapsed nende kätte, võivad meie elud ja laste tervised lõplikult pea peale pöörata.

Olen sellest kõigest nii läbi, elan lihtsalt päev korraga.

Oleksin vaid varem teadnud, et saame ise uurides ja otsustades niipalju oma laste tervise heaks ära teha.

Me ei anna alla, võitleme oma laste tervise nimel edasi..

Nüüd olles lugenud ka teiste emade lugusid, siis palun mõelge kõik enne, kas ikka arst teab täpselt, mida ta teeb? Nemad ju ei vastuta, ei ela teie haige lapsega.

Palun grupis mõistmist, ma ju tahtsin oma lastele parimat ja kes soovib head nõu anda, siis olen avatud kõigele.

***

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.