Lugu 57

​

Perearstid ja õed, kes te siin grupis loete neid lugusid, palun tuletage meelde oma arstivanne ja mõtisklege ka selle üle, ega te pole oma hinge müünud kellegile, et empaatiavõime ja ausus on kuhugi kadunud?

Õppige tundma vaktsiinikahjustusi, tutvuge vaktsiinide infolehtedega ja teatage kõigist pärast vaktsiini tekkinud sümptomitest Ravimiametile.

Palun tehke koostööd vanematega, mitte Ravimifirmadega!

 

2017 November sündis mul kolmas laps poeg, kes oli täiesti terve laps. Oleme teinud kõik vajalikud vaktsiinid. Pärast 3 kuu vaktsiini oli laps väga rahutu, laps nuttis mul 2 päeva ja ööselgi arvasin, et see on vaktsiini järelmõju veel ja läheb üle. Peale 6 kuu vaktsiine avastasin, et laps liiga loid, ei hakanud õigel ajal roomama. Peale vaktsiini laps oli ka söögi suhtes väga tõrges, pärast 9 kuu vaktsiine suunas arst taastusravile ja saime 5 korda käia. Poiss hakkas roomama ja 1,3 aastaselt käima. Mingi hetk mul ema ütles, et ta on muutunud teistsuguseks ja nutab palju ning mainin ära, et päeval pole ta põhimõtteliselt maganudki. Arsti käest uurisin, kelle jaoks see kõik oli normaalne. Tema arvas, et see on poisi eripära ja sinna see jäigi. Kui kevadisel visiidil arst ütles, kas ma olen täheldanud, et laps ei taha enam pilkkontakti luua ja kui soovin, käigu ma Tartus südamerahuks ära. Panin kohe aja ja saime poole aasta pärast alles ja nüüd septembris tehti Tartus vereanalüüs ja öeldi, et tuleb novembri alguses haiglasse sisse tulla lisauuringute jaoks.

 

Veel infoks:

Laps ei räägi üldse

Pilkkontakt on hajevil

Sikutab käest, kui midagi soovib

Tahab rutiini, näiteks iga hommik peab olema pudru

Ei käi potil

Raevuhood, viskab pikali, kisab

Kord kuulab, kui kutsun nimepidi, teinekord lihtsalt ei kuulegi

Pilk klaasistub keset tegevust

Eile õhtul saime haiglast lapsega välja. Meile tehti siis MRT uuring ja vaatas psühholoog ja logopeedid, kes tegid erinevaid tegevusi. Vereproovist võeti kromosoomid lahti üksipulki ja sealt ei avastatud kõrvalekallet ja sama ka aju uuringul, tuli välja hoopis muu, millel võib tekkida tulevikus midagi, aga ei pruugi. Peab jälgima muutusi aga see ei pidanud seostuma sellega, mis murega arsti juurde suunati. Raviarst eile tuli kokkuvõttega ja ütles, et on autismi spektrihäire kergeid jooni aga kuna muu oli korras, olen ma olukorras, kus meie jaoks ei muutu midagi, tegevusi ja teraapiaid saab puude alusel või lasteaeda minnes, kui kasvatajad tunnevad, et temale vaja lisamõistmist ja personaalset lähenemist. Tugiisikut meil aga riigilt pole õigust saada, ilma diagnoosita lükatakse sotsiaalkindlustusametis taotlus tagasi. Paluti uurida autismiliidust sarnaste saatustega inimestelt nõu, mis sellises seisus teha. Aasta pärast tuleb minna psühhiaatri vastuvõtule poisiga ja siis vaatavad, et poleks arengus mahajäämist oluliselt ja minule määrati ka psühholoogi vastuvõtt, kuidas mul kergem ja suunasid mida teha, et ma emotsionaaslselt kokku ei langeks. Ütlesin ka haiglas, kuidas lapsele vaktsiinid mõjusid.

 

Mulle öeldi haiglas, et minusuguseid saatusekaaslaseid on liiga palju juba....

Kindlasti enam me vaktsiine ei tee.

Ma nii kahetsen, et enne ei uurinud põhjalikult ja kuulasin arste ja „spetsialiste“.

Nüüd saan aru, miks mu laps väiksena nii rahutu oli ja ma tegin talle veel vaktsiine edasi.

Ma ei suuda uskuda, et olen oma lapse elu ise koos arstiga ära rikkunud.

Ma nii loodan, et saan abi, mis aitab mul lapse tervise taastada.

Vajan ka ise abi, tunnen, et lagunen koost. Olen koos lapsega kapseldunud rutiini.

Pole saanud oma muret kuskil enne jagada, sest keegi ei mõista mind.

Nüüd 2 aastaselt perearst ootab uutele vaktsiinidele.

Loomulikult helistan ja ütlen talle ära aga kuidas see kõik on võimalik,

et arstid ise ei näe seoseid ja meelega ei tunnista - tundub, et neile on meie laste tervis ja tulevik täiesti ükskõik.

​

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​