top of page
Lugu 26

 

05.01.2015 läks minu poeg ajateenistusse Soome Kaitsejõududesse Tammisaares. Kodus oli jutt, et vaktsiine ei lase teha, kui neid nõutakse. Kohapeal aga ei peetud seda keeldumist miskiks, kuigi väga paljud püüdsid selgitada, et ei soovi vaktsineerimist. Töödeldi kõiki siiski hirmutamise abil ja nõuti vaktsineerimist. Paari-kolme päeva pärast tekkisid paljudel väga erinevad sümptomid, kuid kõik loeti nagu ikka uues kohas ette tulevateks kohanemisraskusteks. Poeg helistas nii minule kui ka oma tüdruksõbrale, et tunneb ennast väga halvasti. Soovitasin tal sellest teada anda. Algul ta muidugi eiras seda, kuid kui olek läks järjest halvemaks, teatas enda ülemale korduvalt, et midagi on väga valesti.

​

Esiteks tekkisid tal hingamisraskused, mis tekitasid lõpuks seisundi, kus ta ei saanud enam magada, kuigi oli väga väsinud. Aken õhutuseks öösel lahti ei tohtinud olla. Ta oli olnud koolis, kus oli avastatud hallitus. Hiljem tuli esile, et ka selles kasarmus oli juba 2012. aastal avastatud samad probleemid. Algul muidugi arvasime, et probleemid tekkisid hallitusest. Kuid need jätkusid - tõusis palavik, lihased ei töötanud ja valutasid, nii et lõpuks tekkis kõndimisega raskusi. Tekkisid pidev suukuivus ja janu, kaua kestvad peavalud, mille leevenduseks anti Burana 600mg tablette. Tekkis jõuetus, uimasus ja tihti justkui mälu kadus ära. Hiljem lisandusid südameprobleemid ja ärevus, nahk muutus kuivaks ja kogu keha valutas nii, et ei võinud kusagilt katsudagi.

​

Mitmetele teadaandmistele aga ei reageeritud ja nii langes ta 16.01 öösel psühhoosi, mille tagajärjel viidi ta sõjaväehaiglasse, kus manustati väga suurtes kogustes igasuguseid rahusteid. Ta pandi praktiliselt kaheks päevaks magama. Kolmandal päeval saime alles loa teda külastada. Teda sellises olekus näha oli väga kohutav. Esialgu ei tundnud ta meid ära, vaid korrutas seosetuid sõnu. Liigutused olid väga tõmblevad ja oli näha, et kogu keha värises. Palavikku alandati ja kohutavaid pea ja keha valusid leevendati Burana 800 mg tablettidega, sest kogu ihu oli nii valulik, et ei võinud teda kusagilt puudutadagi. Juba ainuüksi kallistuste peale karjus ta valust.

​

Selles haiglas oli ta kuni 21.01.2015, seejärel toodi ta ära Vaasa neuro-psühholoogia haiglasse, mis kuulub meie maakonna haigla alluvusse. Kodule lähemale. Seal viibis ta kuni kuu lõpuni. Siis lubati ta minu nõudmisel koos hunniku rohtudega kodusele ravile. Kodus hakkas selguma kurb tõsiasi, et tal puudus mälu ja et ka nendest rohtudest olid tal kõrvalmõjud. Proovisin vähehaaval rohtusid vähendada, et näha kas sümptomid vähenevad. Käisime ka Eestis homöopaadil, et saada toetavaid preparaate ja turgutasin teda kõikvõimalike kodus valmistatud toormahlade ja looduslikult puhta toiduga, mida ise kasvatasin.

​

(Vahemärkusena, et armeesse läks ta teadlikult omal tahtel ja oli lausa rõõmus selle üle, et saab uusi kogemusi. Ta on olnud alati väga sotsiaalne ja rõõmsameelne. Sõpru oli tal väga palju ja uusi tuttavaid leidis kergesti. Keskkooli jooksul kandis ta pidevalt kõige sõbralikuma ja sotsiaalsema õpilase tiitlit. Huvitus kõigest ja oli väga vastutulelik kõigis asjades.)

​

Olukord hakkas kiirelt paranema, nii et arsti nõusolekul lõpetati väljakirjutatud rohud. Kuid siiski mälu ei taastunud ja ka kõik muu ei olnud endine. Tema tundetu, tuim ja endassetõmbunud olek. Sõpradega suhtles ta vähe, sest tema jaoks olid need justkui võõrad. Ta puhkas sügiseni, siis proovis oma õpinguid jätkata. Üllatavalt sai ta asjadega juba hakkama ja koolis õpitu oli mingis mõttes nagu uus teave, mis püsis meeles. Kuid eelnevast tulid teadmised kui jupikaupa. Siiski kurtis ta pidevaid peavalusid ja väga väsinud olekut. Vahel kõrvalt vaadates jäi ta mõnda asja tegema kui automaatselt, ega saanud aru, kuna lõpetada. Vähehaaval õppis ta nagu asju uuesti.

​

Järgmisel suvel oli ta tööl Stora Enso pappkarpide tehases. Äkitselt hakkas ta tervis jälle halvenema, ta oli väga tujukas, pidevad peavalud, südame rütmihäired ja kohati sügav depressioon, kuigi põhjust nagu ei näinud. Juuli keskel sattus ta uuesti haiglasse, nii et kõik algas jälle otsast peale. Sügisel proovis ta veel rohtude najal jätkata õpinguid kõrgkoolis, kuid kaks nädalat hiljem jõudis arusaamisele, et ei suuda jätkata, kuna ei suutnud mäletada isegi eelnevalt õpitut ja ta ei saanud enam millestki aru. Tekkisid keskendumisraskused.

​

Nüüd on ta tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Tal ei ole hetkel mingeid sihte eluks. Ta viibib suurem osa ajast oma toas. Peast on käinud läbi enesetapumõtted ja tihti tuleb tal peale suur masendus ja ahastus. Olen pidevalt ta läheduses, sest ta ei tule hetkel toime oma eluga. Mälu puudumine ja asjade mitte mäletamine mõjub talle väga halvasti. Ta väldib sõpradega suhtlemist, sest ütleb, et ei oska enam suhelda ja kui püüab mingit jututeemat aretada, siis on ta jutt ja mõtted ühelt teemalt teisele ja lõpuks unustab kõik, mida tahtis öelda. Igasugune entusiasm, mis tal enne oli, puudub täielikult.

​

Kui ta oli 11-kuune, põdes ta meningiiti, mis oli tingitud meningokoki bakterist. Kaldun nüüd arvama, et juba see oli tingitud vaktsiinist. Kuna ta oli kuu aega antibiootikumikuuril haiglas, ilmnes tal hiljem mitmeid terviseprobleeme. Seedimine ei töötanud korralikult, pidevad kurguvalud ja nahaprobleemid ja väga tihti esines luumurdusid. Kui kõike seda tagantjärele vaadata, siis oli ta kindlasti ülitundlik vaktsiinidele juba enne aastaseks saamist.

​

Minu kaksikvend suri ema kätel peale seda, kui talle tehti vaktsiinisüst. Minu õde lasi kunagi teha teetanuse süsti, mille tagajärjel võitles ta mitu aastat ellujäämise nimel. Ta katkestas ka õpingud, sest ei suutnud millelegi keskenduda ja olid pidevad tervisehäired, nii et tihti ei suutnud nädalate viisi voodist tõusta. Tekkisid samuti ärevushäired, keskendumisraskused, käte värin ja südame pekslemine.

 

Vaktsiinid mida poeg sai 07.01.2015 olid:

1. Kolmikvaktsiin 6RH1 103 (Difteeria-teetanus-läkaköha)

2. 6RH1 MEN MenACWY135 (Meningiit)

3. 6RH 305 Vaxigrip (Gripp)

 

Rohtudest anti talle kahes haiglas kokku Burana 800mg, SERENASE 5mg, OLANZAPINE ACCORD 5mg ja hiljem 20mg, OPAMOX 15mg, LORAZEPAM 2MG/ML 1ML SYPREX 15mg mida kasutati ainult haiglas. Koju saatmise järel muutus OLANZAPINIKS. Selline siis meie lugu ja hetkel tundub, et pean tema hooldajaks olema veel pidevalt. Teen hetkel puhastuskuure ja toetavaid protseduure.

​

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​

bottom of page