Lugu 23

 

Meie pere esimene laps, tütar, sündis septembris 2013. 11 päeva varem arsti poolt määratud tähtajast. Rasedus möödus imeliselt. Ei olnud mingeid vaevusi ega kaebusi. Ultrahelid, analüüsid, kõik olid alati korras. Sünnitus oli oodatust kergem, kestis 4,5 tundi ning oli just parasjagu valus ja ilus. Esimene “jama” oli see, et beebil ei olnud imemisvõtet ja ei hakanud tissima. Kuidagi ikkagi jukerdasime nibukaitsme ja süstlaga. Peale kolme haiglas veedetud ööd ja peale kahte, ühel päeval!!! saadud vaktsiini (tuberkuloos+hepatiit) saime beebiga koju.

Kodus saime olla vaevu nädala, kui beebi muutus üleni kollaseks ja väga väga loiuks. Pean märkima, et imetamine ei õnnestunud ka kodus. Oli pidev jändamine ja ebaõnnestumine. Võtnud ühendust haiglaga, kutsuti meid tegema analüüse. Saanud analüüside vastused, pandi mind beebiga koheselt haiglasse sisse. Bilirubiin oli väga madal ja beebile määrati “päevitamine”. Pärast paari päeva haiglas saime koju. Kollasus oli kadunud ja beebi rõõmus.

Juba kaks nädalat hiljem sai minu beebi aga järgmise suraka vaktsiini, olles ise alles taastumas kõigest. Ei öelnud ükski arst ega keegi värskele emale, et kannataks ja ootaks selle süstiga, et las pisike kosub. Rohkem tegelikult kaebusi beebiga polnud. Järgnes kolmanda elukuu vaktsiin. 4,5 kuu vanuselt vaktsiini tegema minnes ei julgenud pereõde vaktsiini teha, kuna beebi pea oli imelikult ebasümmeetriline. Järgmisel päeval arsti vastuvõtule minnes arvas arst, et mis see ikka – teeme vaktsiini ära. Beebi areng oli endiselt normaalne, oli vaid veidi lihaspingeid kätes. Beebi haaras, keeras, pööras. Kõik oli vastavalt arengule.

Järgnesid kuuenda elukuu topelt vaktsiinid. Hepatiit+viisik mu hapra beebitüdruku kummassegi jalga. Sealt edasi oli beebi arengus seisak. Mitu kuud ei toimunud arengus ühtainustki muutust. Samas häirekell tööle ei hakanud, kuna beebi oli suhtlev ja rõõmus. Omamoodi roomama hakkas laps 11 kuuselt.

Aastaselt sai MMR vaktsiini. Kõndima hakkas 1 aasta ja 9 kuuselt. Praegu, olles neljane, tüdruk ei kõnele. Oleme käinud uuringutel, kõik on korras… keegi ei tea, mis viga. Kergesti võtab külge haigusi. Samas on väga kontakteeruv, ei ole autistlikke tunnuseid. Füüsiline pool on endiselt väga nõrk.

Õnneks enne tema kahe aastaseks saamist olin kogunud nii palju infot, et kahene vaktsiin on tal tegemata. Rääkides perearstidele oma kahtlustest seoses vaktsiiniga on mind täielikult rumalaks tembeldatud ja välja naerdud. Viimati öeldi, et osad lapsed peavadki surema ja, et mõni lihtsalt tõmbab elus halva kaardi. Olin sõnatu. Tegelikult ei ole ma siiani veendunud, et lapse arengupeetuses on süüdi vaktsiinid, kuid mingi südamehääl miskipärast kallutab sinnapoole.  
Praegu, mõeldes sellele, et lasin oma haprasse beebisse süstida igasugu teadmata solki, teeb mind tohutu kurvaks. Ainus, millest lohutust leian, on see et ehk ta jõuab oma arengus ühel päeval järgi ja emaarmastus korvab selle tehtud kahju. Loodan, et ühel päeval on ta tavaline tubli suur tüdruk.

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​