Lugu 19

​

Tere. Minu esimene laps sai kõik riiklikud vaktsiinid. Mul ei olnud mingit küsimustki, et kas teha või mitte, sest miks ma peaksin loobuma võimalusest kaitsta oma last nii raskete haiguste eest?!?

 

Laps oli väiksena väga haige, kõik viirused korjas igalt poolt üles ja 2-aastaselt käis juba adenoidi operatsioonil. Oli ka väga tundlik toiduainetele, pidevalt olid punetavad, karedad laigud üle keha. Tol ajal ma ei osanud isegi mõelda, et äkki on siin vaktsineerimisega mingi seos. Võib-olla oli, võib-olla mitte.

​

Kui laps oli 4-aastane otsustasime teha talle puukentsefaliidi vaktsiinid, kuna käisime tihti maal ja ka ise olime vaktsineeritud. Esimese süsti järel ei mäleta, et oleks mingeid probleeme tekkinud, küll aga tekkisid probleemid siis, kui laps sai kuuaja pärast oma teise doosi vaktsiini. Ta muutus minutitega. Perearsti juurest lahkudes oli laps väga pahur ja jonnakas, terve päevläbi ta ainult torises. Edasi tulid meil öised pea-, kaela- ja liigestevalud kus laps ainult nuttis ja mina teda pool ööd masseerisin. See "trall" kestis kokku kuuaega. Arsti juures käisime korduvalt, vereproove tegime, kõik oli korras. Lõpuks kadusid need öised valud ära (võib-olla oli päevaajal ka midagi, aga laps ei rääkinud), aga lapse olemus oli muutunud. Ta oli väga tujukas koguaeg ja iga väiksemagi asja pärast läks endast välja- karjus, nuttis, loopis asju. Temaga kontakti sellistel hetkedel oli täiesti võimatu saada.

​

Vaktsineerimisest on möödas nüüd 3 aastat ja natuke on olukord paremaks läinud, aga endast välja läheb ta endiselt päris kergesti ja olen täheldanud ka keskendumisraskuseid. Rohkem pole talle ühtegi vaktsiini lasknud teha.
 

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​