Terviseamet oma kenas reklaambrožüüris toob välja, et 1958.a. haigestus lastehalvatusse 986 inimest ning 2017.a. on haigestunuid 0.
Sujuvalt on avalikkusele presenteerivatast statistikast välja jäetud jäetud asjaolu, et kui 1957.a. hakati Eesti NSV-s lastehalvatuse vaktsiini süstima oli haigestunuid 139 inimest aastas.
Massvaktsineerimisega 1958.a. saavutati SEITSMEkordne haigestumise kasv (986 inimest, neist suri 30) – lk 12 (vt ka samal lehel graafikut).
Ühesõnga 1958.a. puhkes lastehalvatuse epideemia – täpselt nagu mujal maailmas kui Salki vaktsiin kasutusele võeti.
Ja nüüd Terviseamet presenteerib meile seda kui töövõitu.
Tänaseks on see ka avalikult teada, et Salki inaktiveeritud ehk siis surmatud viirusega vaktsiin (IPV) ei olnud sugugi alati piisavalt hästi surmatud. Näiteks 1955.aastal seesama vaktsiin nakatas USAs 400 000-st süstitud lastehalvatusse 40 000 (10%), neist jäi eluks ajaks osaliselt halvatuks 200 ja suri 10.
Kui USAs teadlased hoiatasid kohe tootmisprotsessi käigus, et Salki vaktsiinis sisalduv viirus nakatab, paralüseerib, tapab lapsi ja nende pereliikmeid, siis Nõukogude teadlased muretsesid oma rahvale ikkagi selle Salki vaktsiini ja vaktsineerisid sellega Eestis aastatel 1957-1958 94295 inimest, Nagu eelpool juttu oli, siis samal aastal nakatus eesti rahvastikust lastehalvatusse 986 inimest, eluks ajaks halvatuks jäänute arv ei ole teada, suri 30 inimest – lk 17
Sama toimus ka USAs.
Kui Eestis Salki lastehalvatusevaktsiini kasutuselevõtuga seitsmekordistus haigestunute arv, siis USAs esimesel vaktsiiniaastal kasvas haigestumus 50% ja järgmisel vaktsiiniaastal lausa 80%
Selleks hetkeks (1959) kui nakatatud oli praktiliselt iga tuhandes inimene Eestimaal, leiti, et jah, tuleks ikka võtta kastutusele mingi teine vaktsiin – läks natuke sitasti...
Isegi suur vaktsiinide promoja ning rotaviiruse vaktsiini kaaslooja on oma raamatus The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis kirjutanud, et tolle vaktsiini põhjustatud haigus oli hullem kui haigus mille põhjustanuks tavaline metsik lastehalvatuse viirus.
1959.a. hakati Eestis vaktsineerimina lastehalvatuse suukaudse elusvaktsiiniga (OPV). Tolleks hetkeks aga oli lastehalvatus Eestimaale juba tiiru peale teinud ja epideemia taandunud.
B-hepatiidist ja vaktsiinist pole mõtet üldse rääkida, B-hepatiidil (vaktsiin olemas) ja C-hepatiidil (vaktsiini pole) on samad levikuteed, haigestumine aga väheneb mõlema puhul täpselt samas tempos olenevata vaktsiini olemasolust või mitteolemasolust.
LASTEHALVATUS
Terviseamet oma kenas reklaambrožüüris toob välja, et 1958.a. haigestus lastehalvatusse 986 inimest ning 2017.a. on haigestunuid 0.
Sujuvalt on avalikkusele presenteerivatast statistikast välja jäetud jäetud asjaolu, et kui 1957.a. hakati Eesti NSV-s lastehalvatuse vaktsiini süstima oli haigestunuid 139 inimest aastas.
Massvaktsineerimisega 1958.a. saavutati SEITSMEkordne haigestumise kasv (986 inimest, neist suri 30) – lk 12 (vt ka samal lehel graafikut).
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf
Ühesõnga 1958.a. puhkes lastehalvatuse epideemia – täpselt nagu mujal maailmas kui Salki vaktsiin kasutusele võeti.
Ja nüüd Terviseamet presenteerib meile seda kui töövõitu.
Tänaseks on see ka avalikult teada, et Salki inaktiveeritud ehk siis surmatud viirusega vaktsiin (IPV) ei olnud sugugi alati piisavalt hästi surmatud. Näiteks 1955.aastal seesama vaktsiin nakatas USAs 400 000-st süstitud lastehalvatusse 40 000 (10%), neist jäi eluks ajaks osaliselt halvatuks 200 ja suri 10.
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/
Kui USAs teadlased hoiatasid kohe tootmisprotsessi käigus, et Salki vaktsiinis sisalduv viirus nakatab, paralüseerib, tapab lapsi ja nende pereliikmeid, siis Nõukogude teadlased muretsesid oma rahvale ikkagi selle Salki vaktsiini ja vaktsineerisid sellega Eestis aastatel 1957-1958 94295 inimest, Nagu eelpool juttu oli, siis samal aastal nakatus eesti rahvastikust lastehalvatusse 986 inimest, eluks ajaks halvatuks jäänute arv ei ole teada, suri 30 inimest – lk 17
Sama toimus ka USAs.
Kui Eestis Salki lastehalvatusevaktsiini kasutuselevõtuga seitsmekordistus haigestunute arv, siis USAs esimesel vaktsiiniaastal kasvas haigestumus 50% ja järgmisel vaktsiiniaastal lausa 80%
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/#_edn9
Selleks hetkeks (1959) kui nakatatud oli praktiliselt iga tuhandes inimene Eestimaal, leiti, et jah, tuleks ikka võtta kastutusele mingi teine vaktsiin – läks natuke sitasti...
Isegi suur vaktsiinide promoja ning rotaviiruse vaktsiini kaaslooja on oma raamatus The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis kirjutanud, et tolle vaktsiini põhjustatud haigus oli hullem kui haigus mille põhjustanuks tavaline metsik lastehalvatuse viirus.
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1383764/
1959.a. hakati Eestis vaktsineerimina lastehalvatuse suukaudse elusvaktsiiniga (OPV). Tolleks hetkeks aga oli lastehalvatus Eestimaale juba tiiru peale teinud ja epideemia taandunud.
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf lk 4