Kas tasuline vaktsiin on parem ja puhtam?
Kristi Vainküla
25.08.2004 (ajaleht Õhtuleht)
«Ma ei soovita teile riiklikku vaktsiini. See sisaldab elavhõbedat. Võtke tasuline! See on puhtam,» soovitas perearst kaheaastase Robini emale, kui mindi polikliinikusse last vaktsineerima.
Ema soovis pojale muidugi parimat ja valiski 210kroonise ravimi. Ent süda jäi kripeldama: kas riik kaitsesüstib lapsi siis tõesti ohtliku vaktsiiniga?
«Ei, ei, ei! Nii see kindlasti ei ole,» tõrjub riiklikke vaktsiinihankeid korraldava tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Agnes Jürgens kartuse, nagu oleks tasuta pakutav difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin terviseohtlik.
«Tõsi, vaktsiinis leidub tiomersaali – konservandina kasutatavaid elavhõbedaühendi jääke. Kuid mitte üheski Eestis kasutatavas vaktsiinis pole tiomersaali üle lubatud normi ja kõik need vaktsiinid on ravimiameti poolt Eestis kasutamiseks registreeritud ehk lubatud,» kinnitab ta. Lisades, et peale eelmainitud liitvaktsiini on tiomersaali teisteski – näiteks tuberkuloosi ja B-hepatiidi vaktsiinis.
Riik säästab laste arvelt
Jürgensi väitel kasutatakse kõikjal maailmas samu vaktsiine, mida Eestiski, sest Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on need ohutuks tunnistanud. «Loomulikult on igal riigil õigus valida, millise vaktsiiniga lapsi vaktsineeritakse,» ütleb ta.
Enamikku Eesti lapsi kaitsesüstitakse elavhõbedaühendi jääke sisaldava vaktsiiniga sellepärast, et see on riigile odavam.
Nimelt maksab praeguse liitvaktsiini doos umbes 5 krooni ja 70 senti, puhas ravim aga koguni 150 krooni.
«See vaktsiin, mida arstid valikuna ehk niinimetatud riikliku vaktsiini asemel soovitavad, on aga korraga nelja haiguse vastu – sinna kuulub ka Haemophilus influenzae B. Seda ei ole riigi immuniseerimiskavas ette nähtud ning seega ei saakski seda vaktsiini riigihanke korras osta,» selgitab Jürgens. Tervisekaitseinspektsioon on samas ministeeriumilt taotlenud, et lapsi siiski ka tolle neljanda tõve vastu kaitsesüstitaks. Asutuse praegustel andmetel eelistab enamik emasid-isasid siiski riigi poolt tasuta pakutavat vaktsiini.
​
Mürgine või mitte?
Ravimiameti registreerimis-osakonna spetsialisti Margit Plakso sõnul on arstil alati õigus anda patsiendile soovitusi lähtuvalt oma haridusest, omandatud kogemustest ning tõekspidamistest. «Antud juhul võime meie vaid kinnitada, et riikliku ostuga hangitud ja tasuta manustatav Aventis Pasteuri vaktsiin vastab ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse poolest kõigile Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele,» kinnitab Plakso.
Ka Euroopa ravimiameti märtsis avaldatud dokument kinnitab tema sõnul, et tiomersaal ei ole inimesele mürgine. Kuigi veel mõni aasta tagasi arvati vastupidi.
Tallinna endine abilinnapea Liisa Pakosta käis noorimat, alla kolmeaastast last mõni kuu tagasi vaktsineerimas ning leppis tasuta ravimiga. «Mul on väga hea perearst. Ta ei soovita kunagi midagi, mis ekstra maksaks. Ja kui ta soovitaks tasulist vaktsiini, küllap ma siis võtaks,» usaldab Pakosta oma perearsti.
Ka Lihula perearst Mare Lõunat kinnitab, et kõik sealsed lapsed kaitsesüstitakse tasuta. Lõunat isegi ei paku tasulist vaktsiini. «Meil on ikka see, mis riigi poolt. Midagi halba pole juhtunud. Minu meelest ei ole sel midagi viga. Tiomersaalijääk ei tee ju midagi.»
«Mõnele teeb (vaktsiin) küll palavikku, kuid kas see just tiomersaalist on?» lisab Lõunat samas.
Rahakott otsustab
Perearstide seltsi juhatuse esimehe Madis Tiigi sõnul on tiomersaali ohtlikkusest räägitud aastaid, kuid seda pole siiani suudetud tuvastada.
«See on aga ravimifirmadele ja vaktsiinimüüjatele hea müügiargument: näete, meie vaktsiinis elavhõbedaühendi jääke ei ole. Eks seda kasutatakse ära! Muud polegi,» aimab Tiik 210 krooni küsimise tagamaad.
Samas on Tiigi sõnul müügil veelgi moodsamad vaktsiinid, kus ühe süstiga saavutatakse kaitse 4-5 haiguse vastu. Need on aga veelgi kallimad.
Tiik ei taha öelda, kas lapse pärast muretsev ema peaks ikkagi eelistama tasulist vaktsiini. «Minu arvates see ei ole probleem, mis vaktsiiniga on tegu. Kõik sõltub patsiendi soovidest, arvamustest ja rahakotist. Igale patsiendile ei tule ju perearstil pähegi soovitada tasulist vaktsiini? Eks seal pakutakse, kus on ostujõudu.»
Raha paneb piiri
Tervisekaitseinspektsioon on riigieelarvest küsinud vaktsiinide ostmiseks rohkem raha, sest ravimid aina kallinevad. Sellegipoolest on asutusele juba kaks aastat järjest selleks tarbeks antud vaid umbes 7,5 miljonit krooni. Selle raha eest peab saama 12 kuuri vaktsiinid ehk kokku üle 400 000 doosi.
​
Artiklist https://www.ohtuleht.ee/161658/kas-tasuline-vaktsiin-on-parem-ja-puhtam
​
​